kolmapäev, 26. jaanuar 2011

ÖÖ

Täna öösel nägin ma uskumatult eluhaigeid unenägusid...
Esimene oli sellest kuidas mu isa järsku otsustas isaks hakata mulle ning tuli külla. Imelik oli see, et tal olid pikad blondid juuksed, mis talle täitsa sobisid isegi. Kuid lõppes ikkagi sellega et ma pidin ennast kildudeks nutma..

Teises unenäos ma olin kusagil metsas ja mängisin mädanenud puudega ning sain ELUHAIGE pinnu, või õigemini pinnud oma väikesesse sõrme. Siis jooksin kusagile hoonesse kus ma varem olnud olin ning otsisin traumapunkti taga mis ma teadsin oli kõige kõrgemal korrusel kuid sealt oli ta järsku kadunud. Siis millegipärast oli mul täiega palju lapsi kes käisid mul järel, arvatavasti minu enda omad. Siis järsku üks klassivend tuli mulle appi et traumapunkt seal hoones üles leida ning imekombel osa pindudest kukkusid välja ja selle kohta ütles ta "Nii armas, et need välja kukkusid! Nunnud inimesed nagu sina väärivad õnne!" Selle üle ehmatasin ma küll, läbi une lausa kuna me ei salli üksteist mitte silmaotsastki temaga tegelikult!

Kolmandas unenäos murdsin ma oma parema pöidla küüne. Suht that's it. Hommikul kui üles ärkasin murdus mu parema pöidla küüs ära. 
Kas see võib tähendada seda et teised unenäod lähevad ka täide?

Kommentaare ei ole: